Meedia ja mõjutamine

11. klasside õpilased koostasid informatiivseid ja isikupäraseid videoid teemal “Meedia ja mõjutamine”. Erinevad õpperühmad uurisid lähemalt erinevaid valdkondi. Need on esitatud alljärgnevalt.

Kommunikatsioon: kommunikatsioonimudelid, kommunikatsioonivabadus. Lühiülevaade meedia ajaloost. Meediakanalid. Muutused uue meedia ajastul, sotsiaalmeedia, ristmeedia.
Ajakirjandusžanrid: tekst ja kontekst. Eri tüüpi meediatekstide vastuvõtu spetsiifika; verbaalse teksti taju heli ja pildi kontekstis. Meediatekstide usaldusväärsus. Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutusajakirjandus. Olulisemad meediažanrid (uudis, juhtkiri, reportaaž, intervjuu, arvamus).
Mõjutamine: meediaeetika ja -kriitika. Meedia retoorika, demagoogia- ja manipulatsioonivõtted. Verbaalne ja visuaalne mõjutamine. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Autoripositsioon, infoallikad ja nende usaldusväärsus. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Sotsiaalsete tunnuste ja müütide konstrueerimine meediatekstis.
Reklaam: reklaam mainekujundusvahendina. Reklaami sihtrühmad ja kanalid. Erandlik keelekasutus ning tähelepanu äratamise võtted. Reklaami varjatud sõnum. Reklaami mõju (kommerts-, sotsiaal- ja poliitiline reklaam jm). Reklaam ja seadused. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine.

Vaata üht õpilaste koostatud meediateemalist videot siit. Video pealkirjaks on “Kommunikatsioon”.

Kommunikatsioon2.jpg

KSG Jõulutrall pildis

Reedel, 21. detsembril toimus Kadrioru Saksa Gümnaasiumi Oru majas gümnaasiumi jõulupidu, kuhu sel korral olid kaasatud ka 9. klasside õpilased ning tegemist ei olnud tavalise jõulupeoga, vaid ellu kutsuti uus traditsiooniline üritus KSG Jõulutrall!

Siginat-saginat ja mängulusti jagus paariks tunniks. Oli meeleolukas pärastlõuna ning vahva sissejuhatus pühadeaega! Jõulutralli tegevustes lõid vahvalt kaasa ka meie kooli õpetajad. Aitäh Teile!

Suured tänud korraldajatele 12. klassidest ning lennujuhtidele Mihkel Kõrbele, Imbi Viismale ja Margit Randverile.

Aitäh, Janari Schvede, et toetasid ja aitäh, Marleen Annabel Pukk, et pildistasid!

Minu jõulupusle

Põhikooli õpilasted kirjutasid viimastel koolipäevadel teemal „Minu jõulupusle“, mille eesmärgiks oli vaadelda neid killukesi, millest koosneb jõulutunde kirju pilt.

Vihikuid lugedes avastas õpetaja aga laste pilgu paljudesse jõulutubadesse. Nimetaksin seda isegi väikeseks uurimuseks kaasaegsete jõulukommete teemal, ning patt oleks seda teadmist üksnes endale jätta. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristel Kivari tegi väikese kokkuvõtte neist kirjatükkidest, sest jõulud on justkui kõigil sarnased, ometigi on selles ainulaadseid vaatepunkte, mis pühade sõnumi lähemale toovad.

Jõulud on vanavanemate püha

Jõulude ajal külastavad lapselapsed oma vanaemasid ja vanaisasid. See asjaolu ühendas vaat et kõiki kirjatöid. Vanaema on teinud toidud, kõik toovad midagi lisaks. Vahel vaevab vanaema üksindus. Jõuludel siiski ollakse koos. Vihikust vihikusse korduv vanaema-vanaisa on vägev jõulusõnum. Vanavanematele lisaks on pildil ka onud-tädid, nende lapsed ja teised suurpere ringi kuuluvad.

Jõulud on pere püha

No aga pered on ju kirev palett inimesi ja suhteid! Kõik on rõõmsad, teevad ettevalmistusi. Hargperedes on mitu jõululauda. Õnneks on jõulupühigi mitu, saab istuda hommikul isaga ja õhtul emaga, ühe perepoolega jõululaupäeval ja teisega esimesel pühal. Üldiselt tullakse kokku vanavanemate juurde. Vahel on mõnel sugulasel suurem elamine, siis minnakse sinna. Süüakse, räägitakse juttu, jagatakse pakke. Loetakse luuletusi ja lapsed esinevad. Õde hüppab rõõmust voodi peal või vennad jätavad kaklemise üksnes kiriku ajal. Väikeseid asju on veelgi: keegi kütab sauna, kuidagi ilmuvad pakid kuuse alla, enne käiakse poes. Küllaltki paljudes peredes jagatakse pakke hoopis hommikul ärgates, vahel ka ilma salmita.

Söögilaud – jõulualtar

Muidugi on laual kõik traditsiooniline: verivorst ja hapukapsad. Ehkki võiks ju arvata, et see menüü pole kuigi noortepärane, ei kehti see eelarvamus jõulude kohta. Lapsed nõuavad traditsiooni! Pakutagu neile kõike ja ohtralt, eriti traditsioonilist, liha ja verivorsti, pohlamoosi, kapsast ja kartulit!

Hiinapärane hapukapsas ja verivorstisushi

Globaalse gurmee ajastul leidub ka uuenduslikke jõululaudu. Nii on mõnes kodus sootuks teised jõululõhnad: sushi, küpsetatud kana või kala. Väga vähe mainiti kodust piparkoogitegu, see on asendumas šokolaadist jõuluvanade ja kokakoolaga.

Eesti usk: saun ja surnuaed, kunstkuusk ja päris kuusk

Mõnes peres algab jõulurõõm sellest, kui kunstkuuse asemel tuuakse sel aastal päris kuusk. Erakordsena, ent siiski leidub peresid, kes toovad oma kuuse metsast ise. Kirikus käiakse väga vähe, jõululaulude ühislaulmist ei kohta samuti pea-aegu üldse. Kiriku asemel käiakse jõululaupäeva hommikul, õhtul või 1. pühal hoopis surnuaias. Surnuaiaskäik on väga oluline.

Jõulupipar

Päriselu ei katke jõuludel. Vahel on sugulaste juures väiksemad lapsed, kellega koos on igav ja tüütu. Vahel peab väiksemaid lõbustama, selleks, et jõuluvana saaks rahus oma ettevalmistusi teha. Vahel tabab jõulude ajal tunne, et tahaks nagu kedagi aidata, aga ikkagi ei viitsi. Vahel on lihtsalt igav. Igav on ka seetõttu, et kõik on ühtviisi valge. Samas on lumi tore. Paki eest esineda on tegelikult väga piinlik, kardad, et sõnad lähevad meelest ära. Jõululauas räägitakse mõttetusi, et üksteisega mitte tülli pöörata. Kurb on, kui õues hakkab külm ja eriti kurb on, kui vanemad tülitsevad. Vanemad on vahel stressis, sest kõik need kingid ja jõuluettevalmistused teevad kurjaks. Aga samas on jõulud ometigi see aeg, kus saab hommikul kaua magada ja hiljem rahulikult telefonis olla või sõprade juurde minna. Jõulude puhul on meeldiv üllatus ka see, kui ärkad hommikul üles ja ei peagi kooli minema.

Kokkuvõtteks

Sugulussuhete jahtumise ajastul on huvitav näha, kuidas pühades torkab silma põlvkondi tugevalt kokku siduv traditsioon. See on ülistuslaul vanavanematele, taustaks kummardus lahkunutele surnuaial. Laste janu päris asjade järele on nii tugev: päris jõulusöögid, päris kuusk, päris kingid, päris inimsuhted – see ongi nendest kirjatükkidest esile kerkiv vägev jõulusõnum. Võtkem siis kokku kõik kapsad ja singid, salmid ja kingid, parem pool oma lähisuhetest, et need pühad puudutaksid me pärisosa teel pimedusest valgusesse. Häid pühi!

DSC_1348.JPG

Saa tuttavaks! Meie uus ÕE president

Annika Reinmann

Tulen väikesest põhikoolist Rakvere lähedalt ning sellest õppeaastast õpin KSG 10. klassis. Lisaks õpilasesindusele olen ka Rakvere valla Noortebrigaadi liige. Näen ennast kui enesekindlat, püüdlikku ja tegusat õpilast.

Millega vaba aega sisustad?

Olen juba oma eluaastate algusest olnud seotud muusikaga. Alguses tegelesin rahvatantsuga, kuid 10 aastat tagasi alustasin võistlustantsu treeningutega, kus käin siiani. Lisaks tantsimisele meeldib mulle laulda ja klaverit mängida. Minu elus on tähtsal kohal meeskondade abistamine erinevatel üritustel või nende korraldamine. Üks hilisemaid üritusi, kus olin maakonna peakorraldaja, oli Sallivuspäev.

Kuidas oled seni ÕE koosolekute juhtimisega hakkama saanud?

Seni on hästi läinud. Peale esimest koosolekut, kui olin veel ise liige, on juurde tulnud palju uusi esindajaid erinevatest klassidest. Samuti ei ole meil hetkel olnud koosolekutel haudvaikust, kui on käsil mingi tähtis teema võtavad kõik julgelt arutelust osa. Koosolekutel on olnud diskussioonid ning oleme leidnud kohe ka ühiselt lahendused, mille üle olen väga õnnelik.

Kas oled varasemalt õpilasesindusega kokku puutunud? Mis ameteid seal pidanud oled?

Olen tegelenud õpilasesindusega alates 5. klassist. Esimesel kahel aastal olin liige, pärast seda olin kaks aastat asepresident ja 9. klassis olin president.

Mis on Sinu 3 peamist lubadust?

Lubadusi on sellises nii-öelda ametipositsioonis raske anda, kuna õpilasesinduse president olen siiski ainult kuni juunini. Üks minu soovidest oleks tuua õpilasi rohkem kokku ning seda nii Mäe kui ka Oru majas. Samuti on minu üheks peaeesmärgiks muuta õpilasesindus populaarsemaks, et õpilased näeksid selle häid külgi ja julgeksid tulla ka ise kohale oma arvamust avaldama. Kindlasti soovin ma selle õppeaasta jooksul õppida paremini tundma selle kooli aktiivseid õpilasi ja korraldada nendega ühiseid väljasõite ja koolitusi.

Mõni hea mõte või soov oma koolikaaslastele.

Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed veelgi kaugemale.

_DSG0361

KSG Etluskonkurss 2018

8. novembril toimus Kadrioru Saksa Gümnaasiumis etluskonkurssi koolivoor. Konkursil osalesid õpilased 5.-12. klassidest ning kokku sai kuulda 22 ettevalmistatud esinemist. Žüriis kuulasid tõhusasti esitlusi ja langetasid otsuseid gümnaasiumi õpilased Polina Richter, Grete Silm, Kevin Paju ning emakeele õpetajad Kristel Kivari, Laura-Liisa Perova, Elle Hein ja Kristel Vaiksaar.
Seekord üllatasid žüriid just 5.–9. klasside tublid õpilased. Žürii lemmikuteks osutusid Katrin Kõuts (8. klass), Berit Truuts (6. klass), Marianne Tuisk (6. klass), publiku lemmikuteks aga Kristel Hallang ja Krislen Suurpere (5. klass) ning peaauhinna pälvis väga hea esitus 6. klassi Elisabeth Ervinilt, milleks oli Kristiina Ehini luuletus “Vahvlitegu”. Iga võtja said premeetud ka raamatuga.
Kõik mainitud osalejad, lisaks ka gümnaasiumi õpilased Kaur Järve ja Johanna Brita Uusmees, esindavad samuti kooli tulevates linnavoorudes.
Tunnustame kõiki osalejaid!

Fotod: Uku Toosens